Uskumatult sürrid on kõik hilisemad juhtumised olnud. Satun viimasel ajal harva MSN ja täna tuli sealt sellist teksti, et hakka või kahtlema oma mõistuses või uskuma, et äkki olen kogemata midagi ninna tõmmanud, apteegis äkki… :D
Üks ammune kleepekas pakub kolmekat (mida-mida?, täpselt seda minagi) või siis vähemat (kui rohkem peale ei lähe), pole siiamaani aru saanud, miks ma talle ette jään, kui ta peaks olema vagur ja viisakas oma teise poole kõrval, keda ma tegelikult tunnen… Tõsiselt, vaja oleks aeg-ajalt ühte turvameest… Hõivatu seisust sai ideaalselt ära kasutada, et tegelasi vajadusel kõrvale peletada, aga kahjuks ma ei oska valetada.
Suurepärast meelelahutust pakub siiamaani sõber, kellega on 5 aastat peamiselt messaris omamoodi suhe loodud igasuguste läbielatud individuaalsete hetkede, arutelude põhjal ning seejuures väga palju naerutatud. Sisuliselt on üks konkreetne teema teoorias algusest lõpuni läbi hekseldatud, üldised põhimõtted elust-olust ammugi teada ja ta suudab mind ikka veel jutuga üllatada – selles osas, milles ta pole kunagi tugev olnud… ülestunnistustes…
Milline meelelahutus ühe õhtu kohta, oleks piisanud ka ainult “Bemarivenna” loost, mis mind juba enne messarisse jõudmist käima tõmbas… Igatahes, tuju tõuseb iga hetkega.
No comments:
Post a Comment