Viimasel nädalal…
Aga üldiselt on tore olnud kõikuda ebamaistes poosides 5 meetri kõrgusel tellingutel ja saagida põlve peal paneele või taguda pimesi eriti paindumatute nurkade all naelu kivikõvasse tammepuusse, nii et ei näe ei naela ega kohta, kuhu parasjagu vaja sisse lüüa. Teada on, et 2,5 cm äärest. Lahe on kikivarvul kahtlastel toolidel lae all ühe käega paneeli ja teise käega kuskilt meeter eemalt või jalgade vahelt puur haarata ning kiirelt kruvi hammaste vahelt puuri otsa saada, sest muidu jokutades väsivad käed. Ega meil asjata kõrgekarolilisi määrdeid riiulid lookas olnud ning neid juba kulus. Kõige edukamalt läbiksid selle kursuse ehk lapsed, kel ronimine tuleb kõige paremini välja, sest lugemata arv kordi on vaja turnida tellingutel või redelist korrus alla-kõrvale, sest tööriistad ja materjalid on käeulatusest väljas, tihtipeale meetreid eemal ja vahel teadmatus kohas. Kõrgusehirm on mööduv, kui esimestel päevadel liigutakse aegluubis igast võimalikust kohast kramplikult kinni hoides ja üritades läbi talade või lahtiste laudade mitte alla vaadata, siis viimastel päevadel unustatakse kõikuvad tellingud ja lennatakse sujuvalt üle avatud puitkarkassigi, probleeme ei tekita isegi 5 meetri kõrgusel lae alla istumiseks ajutiselt paigaldatud 3-meetrised lauajupid, millel on mõnus jalgu kõigutada (tegelikkuses küll ka isoleerida, paneelida, kruvida, naelutada, puurida ja vahest saagida).
Nüüd ma tean, mida mõnede tööriistade soetamise juures peaks arvestama, sest sain nii mõndagi proovida ja väga tore, et niimoodi mängida võimaldatakse. Olen arendanud veelgi loovat ja iseseisvat mõtlemist, sest otsustada tuleb vahel ka omapäi. Jälgin huviga igat protsessi, kuidas midagi tekib või kujuneb ning kahju on sellest, et ma lapsena (tüdrukuna pahandusi ei otsinud) midagi ära ei lammutanud, sest sellest õpib kõige paremini. Viimased päevad sain proovida vanas inglise majas trepi väljavõtmist ja asi oleks olnud üpris lihtne, kui me oleks võinud selle lihtsalt välja lüüa, aga me pidime puitu kahjustamata selle algsel kujul säilitama (küll detailidena).
Nüüd ma tean, mida mõnede tööriistade soetamise juures peaks arvestama, sest sain nii mõndagi proovida ja väga tore, et niimoodi mängida võimaldatakse. Olen arendanud veelgi loovat ja iseseisvat mõtlemist, sest otsustada tuleb vahel ka omapäi. Jälgin huviga igat protsessi, kuidas midagi tekib või kujuneb ning kahju on sellest, et ma lapsena (tüdrukuna pahandusi ei otsinud) midagi ära ei lammutanud, sest sellest õpib kõige paremini. Viimased päevad sain proovida vanas inglise majas trepi väljavõtmist ja asi oleks olnud üpris lihtne, kui me oleks võinud selle lihtsalt välja lüüa, aga me pidime puitu kahjustamata selle algsel kujul säilitama (küll detailidena).
Ehk kõige ebameeldivam oli prügikasti ümberladumine, mida ühe renditud cottage aias pidime tegema ja veel üle aia tõstma, et prügiauto need ikka peale korjaks. Seal oli palju ka lahtist määramata möga kilekottide vahel, õllepudeleid, mähkmeid ja muud kräppi, mis paari nädala jooksul ei lõhnanud enam algsel kujul. Kummikindad jõudsid ka natuke hilja minuni. Selle eest oli mul au paar korda cottage-maja koristada ning me saime erilise kiituse põhjalikkuse eest. Igatahes oli väga meeldiv seal sehkendada, sest ma sain unistada ja ette kujutada, mis oleks oma cottage’s ühel päeval koristada :P
Järgneb...
No comments:
Post a Comment