peaaegu et vanatüdruk :D

Väljaspool akent passib mingi hele olevus, eriti silmatorkav kottpimedas, kurivaim, mõtlen mina, süda ei tea, kas jätta lööke vahele või panna juurde. Loogiline, see kass, kes on korduvalt tahtnud ukse vahelt sisse pugeda, on täna väljaspool akent ja vahib sisse, mul pole toas rohkemat kui läpaka valgus ning ka tema pilk on ekslev ja otsiv. Ok, äkki peaks järele andma, kui naabermaja aknad on pimedad, väljas on tõesti külmemaks läinud ja ta on ehk nälga suremas, siis… olen andestanud ka need kohupiimakreemid ja nõudepesuharja. Oh, kass veel puuduski, olen lõpuks vanatüdruk valmis. Samas teine mõte töötab selle kallal, et siis ta ilmselt jääbki mu kodule kindlaks – oi talle meeldiks siin veesoonte majas (ta ei taha aiastki lahkuda)! Aga mina – ma ei vaja mingit jõmpsikat, kes suvatseb kusta-karata sinna kuhu tahab, määrida katted, ümber ajada kohvikruusi ja süüa ka minu taldrikust, levitades ehk igasugu parasiite. Jäkkk… Mõtlen viivuks, kuidas küll teised suudavad, kassiomanikud ja lapsevanemad. Hoia pilku peal ja mängi lapsehoidjat ühele tähelepanu hajutajale. Ainuke positiivne asi, mida näha suudan, on kassi võimed terapeuti mängida, aga noh, kerge lihasvalu puude lõhkumisest käib asja juurde ja ma ei kasuta teda ära või äkki, äkki peaks vastu võtma selle, mis on tulnud... Äkki ilmus ta preventatsiooni mõttes, ei, selle üle ma ometi pikemalt juurdlema ei hakka, mõtlen nii mõnegi häda endale külge. Või vajab veesoonte maja siiski teraapiat?

Ärge mõistke valesti, mulle meeldivad koduloomad, eriti koerad, aga siis, kui nad on väljas. Ok, mingi hetk leebun ja otsustan ühe erandi teha, vähemalt anda endale võimalus midagi teisiti teha ja otsustada pärast seda - äkki saab ka minust lapsearmastaja, kes suudab säilitada rahu ja keskendumisvõime kõiges selles kaoses. Muudan elamist juba titekindlamaks koristades laualt ära kõik liigse alates lahtistest lehtedest lõpetades söödavaga. Pilk hindab kriitiliselt, mida veel suletud kapiuste taha peita. Mõtlen kas peaksin vahetama ka riided, mis karvatuutse, küüsi ja muud sellist kannataks ja diivanile viskama eraldi katted. Samal ajal, kui mina planeerin, teostan, lõpuks avan ukse ja teen kiisu kutsumiseks ka hääli, on tema kadunud, ära läinud… vot siis nii… ja veerand tundi hiljem saabub ka naaber.