Mis ma siin ikka kell 8 hommikul enam magama lähen, seda enam, et päike hakkab kohe kütma. Huvitav, vaatasin küll ka veel 7 ajal kella, aga ikkagi pidin tänaval Reedaga kokku juhtudes küsima, kuhu ta nii vara hommikul läheb. Tööle muidugi, mul on isegi päevad sassis, miskipärast pühapäeva tunne. Turu ees ja hoovis käis juba vilgas sagimine ja naaber ajas oma autot välja. Hmmm… uus päev, uus hommik ja mul jäi vahele üks öökord. Ses mõttes, et esimest korda elus kuulsin peol ka viimase loo ära, muidu olen ikka palju varem vehkat teinud. Mitte ka seda, et ma täna oleksin palju tantsida saanud, kuigi 90ndad on minu maitse. Ma ei tea kuhu kõik need 5 tundi läksid, ma ei tea isegi päris täpselt mis kõik need lood seal olid, sest olin pigem jutustamisega hoos või siis selle kuulamisega.
Vat see on küll hea, et vahest ära öeldakse ja ma viimasel minutil pean kedagi peole kaasa rebima. Tõsiselt ka, see tuleb teistmoodi kasuks! Et mis ma siis tegin? Läksin õhtul randa ja nagu suvereedeti, on seal päris head muusikat ja üksjagu rahvast bangalo juures koos. Ootasin ja mõtlesin, et keda võiks tülitada… Ilmselt oli tund lännu, kui ma istusin ühe laua taha maha ja märkasin äsjasaabunud nelikut, kes justkui nõutult olid seisma jäänud ning ei leidnud endale kohta. Ma tundsin natuke pahasti, et olin üksinda neli kohta hõivanud ja pakkusin neile nii istet kui prii pääsmeid klubisse. Nii vahvad, et tulidki ja aitasid mul kihiseva avada. Põhiline oli muidugi see, et kuigi rahvast oli koht paksult täis ning ma hääle kähedaks karjusin ja kõrvad mõneks ajaks kurdiks jäid, sain normaalsemat musa kui 2 nädalat tagasi ja uute huvitavate inimestega suhelda. Nii põnev oli tõesti, et ma peo lõpul veel tagasi-edasi-tagasi (koju-linna-koju) jalutada sain, kui oma muusikakogust teise kogu täiendamas käisin :)))
Ei tea kas nüüd saavad reedeõhtused spontaansed tutvused justkui tavaks, igal juhul on need väga meeldivad olnud :P
No comments:
Post a Comment