Kuu aega suhteliselt igapäevaselt ühte suusarada mööda lasta kaotab tahes-tahtmata millalgi oma võlu. Mõnes mõttes ei viitsinud muud proovima hakatagi, kuigi idee tekkis. Kuidagi lihtne ja harjumuses see vana rada, aga täna tuli siiski mõttesse järvele minna. Kogemused sellised nagu ette kujutasin. Suusarajad väga kaootiliselt nagu liiklus Pariisis ümber Triumphi kaare, ainult liiklejaid polnud rohkem kui mina, vana keka-õps ja keegi veel. Njah, kalamehi oli sama palju. Valikuvariante suhteliselt mitmeid, kuhu suund võtta. Miskipärast keerasid jäljed vahel paar meetrit kõrvale ja siis jätkasid samamoodi sirgelt edasi (ei tea mis loogika seal oli). Autode sõidujälgi oli palju, isegi mingi lahtiaetud ringrada, mis oli ainuke võimalus uisulaskmiseks, aga ega see päris hea variant ka pole, kui kepp kinni ei jää ja suusk paigal ei püsi ning jala võib konardustes ära nihestada. Seega suhteliselt ainuke variant vaid klassikastiil, mis tasasel maal kahjuks pikalt pinget ei paku ning seega tulevikus leiab mind järvelt suuskamas harva (kui üldse). Päeast 15 aastat muidugi omaette nostalgia, aga pigem jään siiski rutiinselt metsa alla. Tunduvalt tuulisem ka, kuigi taganttuules hakkas päikese käes ka selle pakasega palav, aga üldiselt igavavõitu ikkagi. Kui ma nüüd viitsiksin poodi minna, et uisud hankida, siis oleks see hea alternatiiv suusatamisele, aga miskipärast pole siin pisilinnas nagu ühtegi poodi, kuhu võiks või tahaks minna. Toidupoedki on ületamata raskus. Üleüldse kodune elu nüristab nii, et ei teki mingit tahtmist kuhugi minna, samas käib see sisutu elu mingi hetk väga pinda ka.
Aga muidu on imeline talv, mul pole ikka sellest veel küllalt, isegi kui pakasekraade jälle juurde kruvib ja toas on vahest ka 13 C. Ma lihtsalt vaatan, imetlen ja imestan isegi, kas see on päriselt, ega ma ei maga. Mõtlen ka, kas kunagi üldse nii ilus talv on olnud. On või ei ole, aga kindel on see, et ma pole varem märganud. Ammugi mitte pisiasju, kui arvasin, et lumesätendus on vaid valge, heleda helkimine lumevaibal ja tänavu leidsin, et see on vahel lausa neoonselt vikerkaaregammas. Tekib juba küsimus, mida ma üldse kogu oma eelneva elu märganud olen?
No comments:
Post a Comment