23 January 2010

külma-inimene

Hommikul vaatasin, et asi pole päris õige. Laupäeval poole 9 paiku ei ole nii tihedat liiklust veel näinud nagu täna. Alles hiljem pöörasin pilgu autode peale ka, nii palju kui müts ja ninani tõmmatud kampsunikrae võimaldas. Jõudsin veel mõelda, et -28 C kohta lähevad veel paljudel masinad käima. Tiivad taga, selge! Selle nad nii lõugasid ja julgemini kurve võtsidki. Lõuna-Eesti ralli olin juba unustanud.
Aga mina purustan isiklikke suusarekordeid. Ilmselt pole käinud ka kooliaastatel nii palju arv kordi suusatamas kui tänavu ja külmakraadidega nagu -28 C. Tegelikult pole suurt vahet, kas -28 C, -24 C või -18 C, kui näpud ja nägu külmetavad ikkagi (keha mitte kunagi). No ainult täna natukene nii palju vahet, et suusarada polnud nii libe nagu eeldasin, mobla oli ärakülmumise äärepeal (kolm funktsioonisammu tagasi võttis pea pool minutit ja pilt oli eest kadumas), tatt külmus kampsunikrael minipurikaks ja suurem pöial oleks üles sulades justkui mesilasnõelast üles paistetanud ja kiheles. Aga nii käibki keha karastamine külmakraadidega, vaevalt ma -5 pealt kohe -25-ni oleksin jõudnud ja sama toimub toas. Ei pane tähelegi, kui iga hommik eelmisest kraad jälle allpool on. Ausalt öeldes kütsin ma ükspäev ahju isegi kaks korda ja hiljem kahetsesin, sest hommikul oli tõsiselt paha (toas oli öösel 20-21 C). Suhteliselt paha, nii et suusaraja peal iiveldas ja kõik muud põhjused said välistatud. No ma ei saa ennast absoluutselt kiita ka, sest minust on veel lahedamaid tegelasi, kes käivad ilmselt ka sellise ilmaga välistingimustes ujumas. Kellelegi oli aidanud külmetavate jalgade vastu lumehanges nende igapäevane karastamine.
Vähemalt ei saa ma endale nüüd tulevikus ettekäändeid või vabandusi tuua, kui meenutan neid kraade, mis täna oli. Võibolla oleksin ka laiskusest (kraadidega välja vabandanud) täna minemata jätnud, aga kuna saunapäev, siis tuleb kehast viimane sool veel välja pigistada ja võibolla homme võtan rahulikult, mis teeb küll kolmanda suusavaba päeva sel nädalal, aga kaua ma ikka jõuan iga päev sama ringi teha. Tegelikult tahaks vahelduseks joosta ja rattaga sõita, uskumatu tõesti, mina ja joosta…
Ma kardan hoopis saunakraade. Esiteks, saunad mind ei tõmba, kuumakraadide käes passimine pole minu rida ja saun on minule pelgalt pesemiskoht. Selle koha pealt viskaks eestlased mind omade seast välja, aga noh… Hea küll, vahelduseks külmakraadidele on päris hea ka korraks kuumast läbi käia, aga sealt tuleb minu hambalugu, kuidas sellele kohe ei meeldi ekstreemne kuuma-külma vahetus ning ma ei taha järgnevad päevad sama valu tunda mis ma alles kuu tagasi läbi elasin, nii et pean just sellega ettevaatlik olema. Külmakraade kõiges süüdistada, nendega välja vabandada või üldse selle pärast halada (juba ette), mis meile antakse, on mõttetu. Kui ei meeldi, kolige ära :D Mina ootaks ainult rohkem lund ja ei saa aru, miks ühe telekanali ilmaennustaja rõõmsalt teavitab, kui lähipäevadel pole lumesadu oodata (küll pakasekraade). No ma näen asja ikka oma mätta otsast, uus lumekiht muudaks praeguseks kivikõvaks sõidetud teed pehmemaks ja suusasõbralikumaks, aga see pole ka põhjus, miks ma peaksin Eestist kuhugi kõrgmägedesse põrutama. Endiselt võrratu talv ja hea suusailm.

No comments:

Post a Comment