Ma olen tagasi kodus ja tohutult hea meel on. Lihtsalt igatsesin nii väga oma kodukese järele… Tegelikult ei oskagi nagu millestki kohe kirjutada nagu krampis oleksin, ühtegi normaalset sõna ei tule, sest juttu oleks tohutult palju, lihtsalt nii palju hetki oli vahepeal, mida igapäev juba ei koge (kui üldse, pole nagu kogenudki). Olin kolm päeva Tartus, käisin muuseas Tartuffi filme vaatamas (mõned olid nii kräpid, et tundsin suurt rõõmu sel hetkel sõnumite saatmise vajadusest, teised nii head, et jäävad mälestusse) ning nägin kuskil 50 uut nägu ühes vanas puumajas selle aja sees (facebook näitab endiselt rohkem pilte kui see siin). Seltskond muudkui vahetus ja kordus ja siis olid seal igasugu tegelased koos, kes lasid kõlada muusikal küll vilepillil, torupillil, viiulil, flöödil, klaveril, kitarril ja muidu biiti. Olid hetked nagu keegi valmistas sünnipäevahommikuks pannkooke täidisega, siis sõime neid spetsiaalselt verandal, seal oli vann, kus sai lesida, seal oli lesimistool, kus sai lahtise aknaga vihmasadu ja äikesevälke jälgida, seal oli kass, kes oli noor vallatleja ja kellel olid hästi teravad hambad, seal olid kenad tütarlapsed 80ndate kokteilikleitides, veinipokaalid ja rahu nende ümber, siis kokati veel häid roogi ja toodi snäkke ja siis tantsiti ja lauldi ja siis pandi massaažikuppe, siis vehiti härjataltsutaja rätikutega, siis oli klaverimäng, intelligentide juttu ja oi kui hea vana maja hõng (meenutas mu vanavanemate maakodu), suured toad, kõrge puumaja, ilusad ja head inimesed, hästi palju erilisi hetki, armastust, kerget kulgemist ja siis vankumatu tinasõdur… Jah, ta rõõmustas mind oma kohaletulekuga, kõik olid ju teretulnud vähemalt sel päeval, nii omad kui vähem omad. Ütle nüüd, et katused ei sõida ja arvestades tänaste sõnumite mahtu ja tagatausta, siis eriti temal :D Eihh, ma pean uue katuse peale ehitama, sellise kindlama, sest asi ei saa ometi käest ära minna. Mul on juba tõsine hirm selle nädalavahetuse ees ja tõsiselt, ma vist ikkagi peaksin mehi kartma ükskõik kui palju ma neid ka ei armastaks… Isegi vankumatu tinasõdur võib ühel hetkel sulada.
No comments:
Post a Comment