maagia

Ma mõtlesin, et olen võlur, sest oskasin naabri koera metsa all ära kaotada, aga ma olen ju lausa imetegija, sest see rõõmus olevus jooksis enne kodutänavasse keeramist vastu ja vaatas õnneliku näoga otsa: “Kus siis sina vahepeal olid?” Ükski koer, ammugi see noor ja rumaluke, pole ometi nii tark, et üksi tervelt paar kilomeetrit kuskilt tundmatust metsa alt kodutee leida, elusalt ja tervelt kohale jõuda ning veel enne mind. Vaeseke jäi nukra näoga värava taha, kui selle enda kodu ees kinni tõmbasin. Paistab, et pühapäevad on otsustanud ta minuga kaasa hängima tulla. Vaevalt ta minust siis väledam oleks, kui talle kaks paari suuski käppade alla leiaksin.